Üks asi, mida võib pidada intelligentsuseks, on võime omandada teadmisi ja olla võimeline neid oma igapäevaelus rakendama. Teisisõnu on see võime mõista uut teavet ja sellele teadlikult ja loovalt reageerida. Ja muidugi on inimesi, keda peetakse intelligentsemaks kui teisi. William James Sidis on aga tuntud kuiolla maailma kõige targem mees.

Kuigi seda ei saa kindlalt väita, peetakse selle 1898. aastal USAs sündinud mehe intelligentsuskvooti (IQ) kõrgemaks kui füüsik Albert Einsteini oma, s.t. Sidis on üle 210 punkti. Mõnede andmetel on tema IQ hinnanguliselt 250. Seejuures on tema IQ hinnanguliselt 250.

Kuigi ta oli haruldase intelligentsusega, ei saanud Sidis maailmakuulsaks ega uurinud oma ideid kuni tänapäevani. See võib olla seotud tema varase surmaga 46-aastaselt 1944. aastal.

Siiski on tal veel mõned rekordid, mida ta enda omaks nimetada. Ukrainlaste poeg võeti Harvardi ülikooli vastu, kui ta oli üheksa-aastane ja alustas ametlikult 11-aastaselt, sest ta oli emotsionaalselt rohkem valmis. Kui ta läks mainekasse ülikooli, õppis ta matemaatikat.

USA ajakirjanduse andmetel parandas Sidis ülikooli ajal Einsteini väidetavaid vigu ja tegi ka mõned korrektuurid relatiivsusteoorias. Siiski ei ole võimalik teada, kas need teated on 100% tõesed, sest mees ei soovinud end avalikult eksponeerida ja hoidis oma privaatsust.

Maailma kõige targemad

Twitter

Huvitav on see, et juba enne Sidise sündi oli tema vanematel plaanis saada geniaalne poeg, seega on mõistlik, et mehe intelligentsus võis olla perekonna poolt antud stiimulite tulemus. Näiteks Sarah Mandelbaum Sidis, mehe ema, oli arst, kuid jättis lõpuks oma elukutse, et pühenduda oma pojale ja tema abikaasale Boris Sidisile, kes oli tuntud psühholoog.

Sidise eluloo kohaselt oskas ta lugeda 18 kuu vanuselt ja kuueaastaseks oli Sidis kirjutanud neli lasteraamatut ning oli polüglott, rääkides kuut keelt: inglise, kreeka, saksa, vene, heebrea ja prantsuse keelt.

Poiss hämmastas kõiki, kes temaga kokku puutusid, oma imelise matemaatiliste ainete valdamisega, arvutuste kiirusega ja kergusega, millega ta omandas kõige keerulisemad teadusharud," seisis 1909. aastal New York Timesi artiklis.

Kui Sidis oli 16-aastane, kutsuti ta Rice'i ülikooli matemaatikat õpetama. Ta õpetas siiski lühikest aega, sest side tema ja tema õpilaste vahel ei olnud kuigi hea. Ei olnud ju tihti nii, et õpilased austasid 16-aastast kui autoriteeti. Õpetamise ajal kirjutas mees raamatu eukleidilisest geomeetriast.

Kuna tema õpetajakarjäär ei olnud edukas, pöördus Sidis tagasi Harvardisse, et õppida õigusteadust. Kuid ka see ei läinud nii, nagu ta plaanis, ja kolm aastat hiljem jättis Sidis ülikooli pooleli.

Mõne aja pärast positsioneeris mees end Esimese maailmasõja vastu, muutus sotsialistiks, arreteeriti protestides ja sattus sanatooriumisse. 1921. aastal vabastati Sidis ja elas oma ülejäänud elu anonüümselt.

Sidis'i tagasitõmbumine

Twitter

Ei ole raske seostada mehe eraldatust tema viibimisega sanatooriumis, kuid nagu mehe biograaf Amy Wallace märgib, oli Sidisil juba noorena soov olla unustatud.

"Ta oli Harvardis naeruvääristatud, ta tahtis vaid akadeemilistest ringkondadest eemale jääda ja olla tavaline inimene," selgitas Wallace National Public Radio'le (NPR).

Ta märkis ka, et ühel hetkel oli Sidis öelnud, et täiuslik elu oleks elada eraldatuses, mis on võib-olla ka põhjus, miks ta oma viimasel 20 aastal loobus lõplikult akadeemilisest elust ja hakkas tegema erinevaid töid, näiteks füüsilist tööd ja raamatupidamist.

Lisaks tööle vahetas Sidis oma pseudonüümi ja kolis vahel isegi teise linna. Üks väheseid asju, millest ta ei loobunud, oli tema harjumus kirjutada, nii et on ilmunud mitu tema kirjutatud raamatut, sealhulgas pikk uurimus Ameerika ajaloost ja teine trammiteemaline.

Nii elas Sidis kuni 1944. aastani, mil ta lõpuks suri ajuveritsusesse.

Allikas: Canaltech

Pildid: Twitter